Metsatare toidujutud: september 1/2

Seekordsest uudiskirjast saab lugeda nii askeetlikust sõduritoidust kui ka peenetest restoraniroogadest. Ning muidugi leiad siit kuhjaga pilte kodustest küpsetistest ja õhtusöökidest. Mul sai seekord materjali nii palju, et otsustasin postituse kahes osas teha. Järgmine osa ilmub septembri lõpupoole. Seniks aga mõnusat lugemist!

Ma viimasel ajal varun meie off-grid külmkappi paar toidukoort korraga. Esiteks säilivad need hästi. Teiseks saab nendega kiirelt mõnusaid toite valmistada. Põhiliselt kasutan Farmi laktoosivaba toidukoort. Ükspäev tegin seda koorest kanakastet pastaga. Kusjuures SEE retsept on selle blogi kõige popim postitus! Mul oli seekord hästi suur brokoliisu, nii et lisasin poole pasta keemise ajal sinnasamasse pasta keeduvette mõned brokoliõisikud ja pärast kurnasin koos pastaga ära. Sai kaks ühes.

Tihti teen sellist lihtsat koorest tuunikalapastat. Sest jällegi, tuunikala säilib ülihästi ja see on mul alati olemas. Tegemine ise lihtne. Pannile kurnatud tuunikalatükid (suured, mitte purustatud, sobivad nii omas mahlas kui õlis, mina kasutan omas mahlas) ja peale pakk toidukoort või vahukoort. Soovi korral võid enne tuunikala lisamist ka pannil õlis ühe hakitud sibula kergelt pruunistada. Podista kastet kuskil 10 minutit. Samal ajal saad pasta valmis keeta. Kastme maitsestan lõpus heleda sojakastmega. Sobib ka sool/pipar. Ja eriti hästi sobib siia kastmesse riivitud sidrunikoor ja sortsuke sidrunimahla.

Pastalainel veel, sest pastat sööme tihti. Seekord selline vaba käega tehtud viineritega spagetiroog. Perele väga maitses ja Sheldon Cooper oleks rahul! Aga ta kasutaks pesto asemel tomatikastet. Mul oli seekord pestoisu ja käiku läks punane Barilla Pesto Rosso. Mulle need Barilla pestod hullult meeldivad. Nad ei ole odavad, aga ükski teine poepesto pole mulle nii maitsenud. Need on mõnusalt soolakad ja hästi kreemised. Mis teie lemmikpestod on?

Ükspäev oli mul sellise huvitava koosluse isu. Üks mu lemmikköögivilju on kapsas ja sööksin seda igas olekus. Seekord oli isu magushapude kapsaste järgi. Mulle meeldib teha neid õuntega, mitte äädikaga. Hakitud kapsas pannile õlisse, praen minut-paar, siis kooritud ja tükeldatud õunad (1–2 väiksemat) ja soola ning kruusitäis vett. Podistan kaane all, kuni kapsas pehmem. Kõrvale keetsin riisi ja tegin SEDA ülihead maapähkli-tomatikastet. Soolapähklite asemel kasutasin seekord valmis maapähklivõid, sest see lihtsalt oli juba kodus olemas.

Vaatasin, et sõbralt saadud sõduritoitude säilimiskuupäev hakkab lõppema ja lõpuks raatsisin neid proovida. Oli väga põnev ja maitsev elamus. Käiku läksid kartulihautis veiselihaga ja mehhikopärane hautis riisiga. Valmistajaks Food Force. Mõlemad toidud olid ülimaitsvad! Lihtsalt valad sinnasamasse kotti keeva vett, sulged koti, ootad 10–15 minutit ja ongi valmis. Mulle meeldis eriti see kartuliroog. Tunda oli hoolega ürte ja vürtse ja muidugi puljongit. Olen maitsta saanud ka nende näkileibu ja pasteete. Nende väikesed sõduripasteedid on väga mõnusad, mahedad ja kreemised. Eriti meeldisid kana- ja kalavariandid. Tsiviilisik saab kõige sarnasemaid osta Grossist, kus müüakse hea hinnaga pisikesi lõhe- ja kanapasteete, mida ei pea külmkapis hoidma.

Meie vapper matkaahi saab siin sügisel eriti kuuma. Ma olen endiselt sellest täiesti vaimustuses. See ei ole lihtsalt hea matkaahi, vaid see ongi suurepärane küpsetusahi. Kõik küpsetised õnnestuvad nii hästi! Tahtsin teha browniet ehk šokolaadiruute. Eriti isutas porgandi ja maapähklivõiga brownie järgi, mille taimse retsepti leiad SIIT! Koostisainete poolest sobis mulle praegu aga hoopis selline retsept, sest mul ei olnud kodus nii palju šokolaadi ja seda vähest ei hakanud ma veevannil sulatama, vaid hoopis hakkisin sisse. Ma ei ole siiani leidnud meie ahjule sobiva suurusega kandilist vormi, nii et tegin retsepti seekord ümaras koogivormis. Ma lisasin veel tainasse peotäie rosinaid ja kõrvitsaseemneid, sest oli tuju. Aga ei pea.

Maapähkli-porgandibrownie, 26-cm ahjuvorm

• 250 g peenelt riivitud porgandit
• 3 muna
• 50 g suhkrut
• 3 sl maapähklivõid (u 50 g)
• 50 g magusat kakaopulbrit
• 125 g nisujahu
• ¾ tl küpsetuspulbrit
• ½ tl soola
• 70 g hakitud tumedat šokolaadi

Pane ahi 180 kraadi peale kuumenema. Vispelda riivitud porgand, munad, suhkur ja maapähklivõi läbi. Teises kausis vispelda kakaopulber, jahu, küpsetuspulber ja sool. Kui ahi on kuum, sega kuiv segu märja seguga läbi ning sega sisse hakitud šokolaad. Ära tainast üle sega. Küpseta 20–25 minutit või kuni keskele pistetud tikk ei tule tainasena välja. Kui kannatab, lase enne lõikamist 15 minutit taheneda.

Puhkasime abikaasa sünnipäeva puhul Pühajärve GMP Clubhotelis. Pühajärv ja Otepää on nagu meie teine kodu, aga seal hotellis ei olnudki kunagi ööbinud. Nii väga meeldis ja siiani mõtlen sellele sooja tundega tagasi. Rentisime ühe magamistoaga korteri, mis oli ruumikas, puhas, ilusa vaatega ja väga hästi varustatud köögiga. Sünnipäevahommikuks serveerisin rõngassaiu. Nimelt nägin, et Otepää Coopis olid müügile tulnud bagelid ehk rõngassaiad ehk vesikringlid. Need olid siis Eesti Leivatööstuse omad. Imeliselt maitsvad! Nii pehmed ja nätsked, saan täiesti aru, miks newyorklased neist vaimustuses on. Nende nipp ongi see, et enne küpsetamist neid keedetakse. Tahan kindlasti kodus ka proovida nende valmistamist. Mina serveerisin rõngassaiu laktoosivaba Merevaigu, soolaforelli ja sibulaga ning see oli taevalik. Klassikaline versioon on toorjuustuga, aga ma ei ole suurim toorjuustu fänn. Lõbus lugu on veel see, et mu sõbrannal tuli eriti suur nende samade bagelite isu, ta käis Tartus lausa neli poodi läbi, aga ei leidnud. Kui keegi tartlastest teab, kus müüakse Eesti Leivatööstuse bagelit, palun andke teada :)

Sealsamas hotellis on muidugi ka tunnustatud GMP Pühajärve restoran ja juba suvel kuulsin rannas, et sügisest saab seal lõuna ajal jälle päevapakkumisi. Muidugi kasutasin juhust ja proovisin järele. Esimene kord oli menüüs maisipaneeringus kana, riis, salat ja sojamekiga kaste. See kana oli ülipehme ja pere väikseim liige lausa hingas selle sisse peale restorani mängunurgas toimetamist. Pakkumine ise maksab 7,5 eurot ja hinna sees on mahl või vesi. Menüüd näeb restorani kodulehelt.

Teine kord oli päevapraeks kauaküpsenud sealiha, kartulipüree, grillsalat ja kaste. Vau, ma siiani mõtlen sellele roale. Kõik osad sellest praest olid nii hästi tehtud. Liha oli maitsekas ja lagunes kahvli all, püree oli hea konsistentsiga (mitte vesine), salat oli rikkalik ja see kaste oli mul eriline lemmik, eriti see värske murulauk seal sees. Kogused on ka täiesti ausad. Teinekordki sinna lõunatama!

Koju jõudes panin kõik meie lihajäägid ahjupannile koos sibula ja paprikaga ja lükkasin ahju. Samal ajal kui see küpses, sain kotte lahti pakkida. Pannil oli kana kintsuliha, kalkunilihast Lidli lasteviinerid ja sink. Mina sõin koos kanepiseemneleiva ja hernestega. Väga meeldis!

Aga mida teie olete siin sügise hakul süüa teinud? Alati ootan ideid ja inspiratsiooni. Palju tervitusi siit metsade vahelt!

Sandra

PS! Loe eelmist toidujuttude postitust SIIT!

PPS! Kui tahad, et järgmine uudiskiri värskelt sinu mailile jõuaks, registreeru uudiskirjaga SIIN!